Programa no Projetu sira husi ami nia instituisaun hodi haree informasaun detallu kona-ba kategoria no subkategoria ida-idak.
A. Programa SEF Periodo 2023-2028 maka hanesan:
Produsaun Florestal
Jestaun florestál ne’ebé sustentável ba rekursus florestais Timor-Leste nian, la sai fundamentál ba famílias no komunidades, ne’ebé depende ba rekursu ida ne’e ba hán, kombustível no kriasaun rendimentu, hanesan mós ba agrikultores konsidera (ka hanoin) kona-ba efeitu deflorestasaun nian iha erozaun ka rai-monu no iha kaptasaun bee nian, se ida ne’e la iha, maka produsaun agríkola sei la iha.
Timor-Leste lakon tiha ona ninia floresta nativa (ai rai-na’in kedas), hanesan ai-teka, mognu (ka mahoni) no ai-kameli, no, ho ida ne’e, prejudika tiha vida selv jen no hamenus tiha fonte alimentasaun. Tanba ne’e, sai urjente atu atua ho konsisténsia iha protesaun ba áreas floresta Nasionál, ne’ebé reprezenta besik 50% hosi área terrestre País nian, hodi nune’e setór ida ne’e bele sai rentável ekonomikamente maibé mós hetan sustentabilidade.
Nune’e, Governu sei empeñadu iha asoens tuir mai:
• Kontinua implementa Planus ba Konservasaun Flor estál, ne’ebé aprovado ona iha 2012,hodi pro move reflorestasaun no agro-florestál ba prátikas sustentáveis iha territóriu tomak,inklui mapeamentu no inventarizasaun ba espésies florestais;
• Kontinua implementa kuadrus legais, inklui Lei de Bases Florestál, kona-ba jestaun no protesaun ba rekursus florestais;
• Implementa Planus de Investimentu Florestál, inklui identifika merkadus potensiais no vantajens komparativas, ba Timor-Leste, kona-ba produtus florestais ho valor ne’ebé bot;
• Kria Instituto de Peskiza no Dezenvolvimentu de Agrikultura, hodi reforsa investimentu no peskiza ba subsetores agríkolas hotu-hotu, inklui produtus florestais;
• Kontinua dezenvolve Centros ba Viveiros Perma nentes no Viveiros komunitarios, hodi fó apoiu ai-horis ba komunidade (ai-kameli, cedro-vermello, Ai-teka, mogno, pau-rosa/Ai-ná, Bambu, nsst) ne’ebé bele dezenvolve, hodi fornese matérias-primas ba industrias ki’ik no ba karpintarias ba produsaun mobiliários;
• Kuda ai, millaun 1 iha tinan-tinan, iha territóriu tomak;
• Kontinua implementa Polítika no Estratéjia Komersializasaun ba Bambú (ka, Au);
• Kontinua investe iha produsaun no komersializasaun bambú, materiál ida ne’ebé versátil tebes no rentável duni, no mós tamba Au kontribui hodi halakon erozaun/rai-monu ka delokamentu/rai-halai no mós estragus seluk ba rai;
• Promove formasaun teknika no administrativa ba profisionais florestais;
• Kontinua haforsa koordenasaun intersetoriál, liuliu jestaun rekursus naturais. Ho forma sustentável. no promove Sistema Nasionál ba Áreas Protejidas no Parkes Nasionais no Konservasaun da Biodiversidade;
• Halo reabilitasaun ba “área mangál (ai-parapa)” iha liña kosteira Timor-Leste hodi proteje komunidades no biodiversidade kosteira;
• Promosaun jestaun ba área basias idrográfikas, liuhosi sistema jestaun rekursus naturais ne’ebé bazeadu iha nesesidades komunidades nian;
• Kontinua investe iha akizisaun no manutensaun mákinas ne’ebé destinadas ba jestaun florestál.
• Aprova planu sira ba jestaun integrada no sustentável ba Parke Nasionál “Nino Konis Santana”, ba Parke Nasionál “Kay Rala Xanana Gusmão” no ba Jardim Botániku “Francisco Xavier do Amaral”.