Programa IX Governu Konstitusionál

Programa no Projetu sira husi ami nia instituisaun hodi haree informasaun detallu kona-ba kategoria no subkategoria ida-idak.

A. Programa SEF Periodo 2023-2028 maka hanesan:

Produsaun Florestal

  Jestaun florestál ne’ebé sustentável ba rekursus florestais Timor-Leste nian, la sai fundamentál ba famílias no komunidades, ne’ebé depende ba rekursu ida ne’e ba hán, kombustível no kriasaun rendimentu, hanesan mós ba agrikultores konsidera (ka hanoin) kona-ba efeitu deflorestasaun nian iha erozaun ka rai-monu no iha kaptasaun bee nian, se ida ne’e la iha, maka produsaun agríkola sei la iha.

 Timor-Leste lakon tiha ona ninia floresta nativa (ai rai-na’in kedas), hanesan ai-teka, mognu (ka mahoni) no ai-kameli, no, ho ida ne’e, prejudika tiha vida selv jen no hamenus tiha fonte alimentasaun. Tanba ne’e, sai urjente atu atua ho konsisténsia iha protesaun ba áreas floresta Nasionál, ne’ebé reprezenta besik 50% hosi área terrestre País nian, hodi nune’e setór ida ne’e bele sai rentável ekonomikamente maibé mós hetan sustentabilidade.

Nune’e, Governu sei empeñadu iha asoens tuir mai:

•  Kontinua implementa Planus ba Konservasaun Flor       estál, ne’ebé aprovado ona iha 2012,hodi pro move reflorestasaun no agro-florestál ba prátikas sustentáveis iha territóriu tomak,inklui mapeamentu no inventarizasaun ba espésies florestais;

• Kontinua implementa kuadrus legais, inklui Lei de     Bases Florestál, kona-ba jestaun no protesaun ba rekursus florestais;

• Implementa Planus de Investimentu Florestál, inklui identifika merkadus potensiais no vantajens komparativas, ba Timor-Leste, kona-ba produtus florestais ho valor ne’ebé bot;

• Kria Instituto de Peskiza no Dezenvolvimentu de Agrikultura, hodi reforsa investimentu no peskiza ba subsetores agríkolas hotu-hotu, inklui produtus florestais;

Kontinua dezenvolve Centros ba Viveiros Perma   nentes no Viveiros komunitarios, hodi fó apoiu ai-horis ba komunidade (ai-kameli, cedro-vermello, Ai-teka, mogno, pau-rosa/Ai-ná, Bambu, nsst) ne’ebé bele dezenvolve, hodi fornese matérias-primas ba industrias ki’ik no ba karpintarias ba produsaun mobiliários;

• Kuda ai, millaun 1 iha tinan-tinan, iha territóriu tomak;

• Kontinua implementa Polítika no Estratéjia Komersializasaun ba Bambú (ka, Au);

Kontinua investe iha produsaun no komersializasaun bambú, materiál ida ne’ebé versátil tebes no rentável duni, no mós tamba Au kontribui hodi halakon erozaun/rai-monu ka delokamentu/rai-halai no mós estragus seluk ba rai;

• Promove formasaun teknika no administrativa ba profisionais florestais;

• Kontinua haforsa koordenasaun intersetoriál, liuliu jestaun rekursus naturais. Ho forma sustentável. no promove Sistema Nasionál ba Áreas Protejidas no Parkes Nasionais no Konservasaun da Biodiversidade;

• Halo reabilitasaun ba “área mangál (ai-parapa)” iha liña kosteira Timor-Leste hodi proteje komunidades no biodiversidade kosteira;

• Promosaun jestaun ba área basias idrográfikas, liuhosi sistema jestaun rekursus naturais ne’ebé bazeadu iha nesesidades komunidades nian;

• Kontinua investe iha akizisaun no manutensaun mákinas ne’ebé destinadas ba jestaun florestál.

Aprova planu sira ba jestaun integrada no sustentável ba Parke Nasionál “Nino Konis Santana”, ba Parke Nasionál “Kay Rala Xanana Gusmão” no ba Jardim Botániku “Francisco Xavier do Amaral”.