Programa IX Governu Konstitusionál

Programa no Projetu sira husi ami nia instituisaun hodi haree informasaun detallu kona-ba kategoria no subkategoria ida-idak.

Jestaun florestál ne’ebé sustentável sai fundamentál ba famílias no komunidades, ne’ebé depende ba rekursu ida ne’e ba hán, kombustível no kriasaun rendimentu, hanesan mós ba agrikultores hodi konsidera (ka hanoin) kona-ba efeitu deflorestasaun, erozaun ka rai-monu no iha kaptasaun bee nian. Bainhira jestaun rekursu sura la sustentável, sei la iha produsaun agríkola.

Timor-Leste lakon tiha ona ninia floresta nativa (ai rai-na’in kedas), hanesan ai-teka, mognu (ka mahoni) no ai-kameli, no, ho ida ne’e, prejudika tiha vida selvajen no hamenus tiha fonte alimentasaun. Tanba ne’e, sai urjente atu atua ho konsisténsia iha protesaun ba áreas floresta Nasionál, ne’ebé reprezenta besik 50% husi área terrestre País nian, hodi nune’e setór ida ne’e bele sai rentável ekonomikamente maibé mós hetan sustentabilidade.

Nune’e, Governu sei empeñadu iha asoens tuir mai:

  • Kontinua implementa Planus ba Konservasaun Florestál, ne’ebé aprovado ona iha 2012, hodi promove reflorestasaun no atividade agroflorestál ba prátikas sustentáveis iha territóriu tomak, inklui mapeamentu no inventarizasaun ba espésies florestais;
  • Kontinua implementa kuadrus legais, inklui Lei de Bases Florestál, kona-ba jestaun no protesaun ba rekursus florestais;
  • Implementa Planus de Investimentu Florestál, inklui identifika merkadus potensiais no vantajens komparativas, ba Timor-Leste, kona-ba produtus florestais ho valór ne’ebé bot;
  • Kria Instituto de Peskiza no Dezenvolvimentu de Agrikultura, hodi reforsa investimentu no peskiza ba subsetores agríkolas hotu-hotu, inklui produtus florestais;
  • Kontinua dezenvolve Centros ba Viveiros Permanentes no Viveiros komunitarios, hodi fó apoiu ai-horis ba komunidade (ai-kameli, cedro-vermello, Ai-teka, mogno, pau-rosa/Ai ná, Bambu, nsst) ne’ebé bele dezenvolve, hodi fornese matérias-primas ba industrias ki’ik no ba karpintarias ba produsaun mobiliários;
  • Kuda ai, millaun 1 iha tinan-tinan, iha territóriu tomak;
  • Kontinua implementa Polítika no Estratéjia Komersializasaun ba Bambú (ka, Au);
  • Kontinua investe iha produsaun no komersializasaun bambú, materiál ida ne’ebé versátil tebes no rentável duni, no mós tamba Au kontribui hodi halakon erozaun/rai-monu ka delokamentu/rai-halai no mós estragus seluk ba rai;
  • Promove formasaun teknika no administrativa ba profisionais florestais;
  • Kontinua haforsa koordenasaun intersetoriál, liuliu jestaun rekursus naturais. ho forma sustentável. no promove Sistema Nasionál ba Áreas Protejidas no Parkes Nasionais no Konservasaun da Biodiversidade;
  • Halo reabilitasaun ba “área mangál (ai-parapa)” iha liña kosteira Timor-Leste hodi proteje komunidades no biodiversidade kosteira;
  • Promosaun jestaun ba área basias idrográfikas, liuhusi sistema jestaun rekursus naturais ne’ebé bazeadu iha nesesidades komunidades nian;
  • Kontinua investe iha akizisaun no manutensaun mákinas ne’ebé destinadas ba jestaun florestál;
  • Aprova planu sira ba jestaun integrada no sustentável ba Parke Nasionál “Nino Konis Santana”, ba Parke Nasionál “Xanana Gusmão” no ba Jardim Botániku “Francisco Xavier do Amaral”.

  • Objetivu & Objetivu sira

Liuhusi implementasaun inisiativa Restaurasaun Paizajen Floresta (FLR) ne’ebé apropriadu lokalmente ne’ebé sei fó benefísiu sosio-ekonómiku no ambientál ba uma-kain, komunidade, setór privadu no autoridade governu nian iha Timor-Leste, projetu ne’e ho objetivu atu:

  • Estabelese baze-dadus kona-ba degradasaun ai-laran no atu harii kapasidade agrikultór sira iha fatin projetu nian; no
  • Dezenvolve modelu negósiu ida ba troka sasán no servisu xave ekosistema nian liuhosi rede empreza bazeia ba komunidade.

 

  • Atividade Prinsipál sira

Objetivu 1

  • Halibur konjuntu dadus jeoespasiál sira ne'ebé eziste no analiza ba utilizasaun rai no mudansa kobertura rai nian;
  • Hala'o Avaliasaun Rurál Rápidu (ARR) hodi determina informasaun ekonómika sosiál hosi komunidade lokál sira nia fatin ne'ebé identifika ona no mós istória kona-ba mudansa uza rai iha munisípiu sira ne'ebé identifika ona;
  • Produz mapeamentu esplísitu espasialmente kona-ba degradasaun rai floresta nian iha munisípiu sira ne'ebé maka identifika ona;
  • Identifika no avalia degradasaun rai-florestál, nia extensaun jeográfika no karakterístika biofízika sira hodi implementa inisiativa sira FLR nian;
  • Hala’o treinamentu, workshop no vizita estudu ba funsionáriu MAF, ONG no organizasaun peskiza lokál sira hodi hasa’e sira-nia koñesimentu no abilidade transferénsia relasiona ho monitorizasaun no relatóriu inisiativa FLR nian;
  • Hala’o série formasaun, workshop no vizita estudu ba agrikultór no komunidade partisipante sira hodi hasa’e koñesimentu no transferénsia abilidade relasiona ho inisiativa FLR.

 

Objetivu 2

  • Identifika espésie kahur/misturadu sira ho valór ekonómiku no funsaun ekolójiku aas, iha konsultasaun ho parte interesada sira;
  • Restaura área degradadu 150 ha iha eskala pilotu iha fatin projetu sira liuhosi uza inisiativa FLR ne'ebé apropriadu lokálmente;
  • Dezenvolve modelu negósiu relasiona ho empreza bazeia ba komunidade ho setór privadu sira;
  • Identifika atór privadu sira no rede empreza sira ne'ebé adekuadu liu atu serbisu ho grupu komunidade sira iha fatin projetu sira;
  • Identifika sasán no servisu ekosistema xave sira ne'ebé relevante ba parte interesada sira.
  • Analiza kompromisu no sinerjia sira hosi sasán no servisu xave sira ekosistema nian iha konsulta ho empreza sira ne'ebé identifika ona, grupu komunitáriu sira no parte interesada sira ne'ebé iha interese
  • Fahe koñesimentu kona-ba kompromisu no sinerjia sira hosi sasán no servisu xave sira ekosistema nian no avalia impaktu no kontribuisaun sosiál, ekonómiku no ambientál sira hosi inisiativa sira FLR nian
  • Fahe koñesimentu liuhosi atividade advokasia sira kona-ba impaktu sira hosi inisiativa FLR iha disponibilidade sasán no servisu ekosistema nian
  • Avalia impaktu sosiál, ekonómiku no ambientál no kontribuisaun sira hosi inisiativa FLR nian hodi apoia meius subsisténsia hosi aldeia alvu sira

Ba informasaun kompletu, favor vizita: https://afocosec.org/project/026/

 

Objetivu

Projetu ne’e iha objetivu atu hametin esforsu nasaun nian iha reflorestasaun no jestaun floresta sustentável liuhosi dezenvolvimentu no diseminasaun modelu reflorestasaun bazeia ba agrofloresta paralelu ho 1) dezenvolvimentu kapasidade institusionál; 2) promosaun ba mekanizmu jestaun rekursu naturál bazeia ba komunidade; 3) kolaborasaun ho Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF); no 4) hametin ligasaun ho parte interesada sira no Nasaun Membru Organizasaun Koperasaun Floresta Aziátiku (AFoCO) nian ba fahe koñesimentu iha nivel nasionál no rejionál.

 

Atividade xave sira

  • Estabelese plot demonstrasaun modelu agroflorestál iha zona klimátika oioin iha Timor-Leste;
  • Harii kapasidade agrikultór iha área alvu sira no ba funsionáriu DGFCIP nian kona-ba agrofloresta no jestaun floresta sustentável liuhosi formasaun iha to'os, vizita estudu internasionál no formasaun;
  • Divulgasaun rezultadu projetu nian liuhosi workshop sub-nasionál no nasionál sira, konferénsia internasionál sira no iha enkontru no diálogu sira hosi Nasaun Membru sira AFoCO nian.

Ba informasaun kompletu, favor vizita: https://www.cifor-icraf.org/tla/