Diresaun

Esplora diresaun sira husi ami nia instituisaun hodi haree informasaun detallu kona-ba kategoria no subkategoria ida-idak.

Mandatu

 

  1. Diresaun-Jerál Floresta, ho naran badak DGF, nu’udar servisu sentrál Ministériu ne’ebé responsavel ba asegura orientasaun jerál no koordenasaun integradu husi servisu hotu-hotu MAPPF nian ne’ebé responsavel ba floresta no konservasaun natureza, tuir Programa Governu nian, polítika no programa Ministériu nian, no matadalan nivel aas liu.

 

  1. DGF responsavel ba:
  1. Kolabora iha definisaun polítika, programa, no planu sira ne'ebé relevante ba área floresta sira, konservasaun natureza, no biodiversidade, partikularmente iha definisaun ba planu jestaun integradu rai no rai-okos no iha definisaun no implementasaun ba estratéjia konservasaun biodiversidade;
  2. Koordena ezekusaun, koordenasaun, no monitorizasaun ba implementasaun ba polítika sira, programa sira, planu sira, no estratéjia sira iha ámbitu floresta nian no konservasaun natureza nian;
  3. Kontribui ba dezenvolvimentu padraun ambientál, partikularmente kona-ba ai-laran, rai, no rai-okos;
  4. Garante konservasaun ba diversidade biolójika nasaun nian, iha koordenasaun ho servisu sira seluk, no jestaun sustentável ba ai-laran no nia rekursu sira, iha koordenasaun ho ajénsia no servisu relevante sira husi Ministériu;
  5. Promove transversalidade no integrasaun ba ambiente polítika iha setór floresta, konservasaun natureza, no biodiversidade;
  6. Koordena dezenvolvimentu no implementasaun mekanizmu sira hodi kombate desflorestasaun no degradasaun floresta sira ne'ebé hale'u komunidade sira;
  7. Kolabora iha definisaun planu integradu ida ba jestaun rai no rai okos nian, no mós iha definisaun no implementasaun estratéjia konservasaun no rekuperasaun biodiversidade nian;
  8. Prepara relatóriu semanál, mensál, trimestrál, no anuál;
  9. Ezerse podér sira seluk ne’ebé prevee iha lei ka regulamentu, no mós sira-ne’ebé atribui husi superiór sira.

 

  1. DGF xefia husi diretór-jerál ida, ne'ebé nomeia tuir termu sira husi rejime kargu jestaun no xefia Administrasaun Públika nian, ne’ebé relata diretamente ba Ministru.

 

 

Programa & Atividade Xave

Atividade DGF mak hanesan :

  1. Manutensaun Ai-kameli no Kuda Ai-kameli iha Luak, Suku Daisua, Same.
  2. Loke Viveirus Urbana iha Suku Vila-verde, Dili
  3. Programa  Pilotu Agrofloresta Iha Postu Maliana.
  4. Programa  Pilotu Agrofloresta iha suku Gariuai,  Postu Baucau Vila.
  5. Fahe ai oan ba komunidade iha Postu Hato-udo.
  6. Programa  Pilotu Agrofloresta iha suku Caraobalu,  Postu Viquueque Vila.
  7. Atividade Produs Ai-oan Urbana iha , Aileu Vila.
  8. Halo terras iha Balack, Suku Ma’abat, Posto Manatuto Vila.

 

Mandatu

 

Diresaun Nasionál ba Konservasaun Floresta no Dezenvolvimentu Ekoturizmu, abreviadu hanesan DNCFDET, maka departamentu DGF ne'ebé responsavel ba implementasaun polítika, planu, no projetu sira, no mós monitorizasaun ba kumprimentu ba lei, iha ámbitu konservasaun natureza nian.

  •  DNCFDET responsavel ba:
  1. Kolabora iha formulasaun no avaliasaun ba polítika sira no estratéjia sira ne'ebé relasiona ho konservasaun natureza;
  2. Halibur dadus no informasaun relevante sira kona-ba konservasaun natureza hodi uza iha planeamentu no foti desizaun, iha koordenasaun ho DNPP;
  3. Hala’o medida nesesária sira husi planu nasionál ba reflorestasaun, konservasaun, uzu sustentável, no restaurasaun ba rai no rai-okos, no protesaun ba ai-laran ne'ebé ameasadu ka fraku espésie, ho objetivu atu aumenta espasu floresta no hamenus nia degradasaun;
  4. Promove no implementa kampaña sensibilizasaun entre populasaun sira, komunidade lokál sira, no públiku en-jerál kona-ba nesesidade atu konserva natureza, biodiversidade, no nasaun nia patrimóniu floresta nian;
  5. Propoin, hamutuk ho departamentu governu nian responsavel ba ambiente, klasifikasaun husi parke sira, rezerva sira, no área protejida sira;
  6. Hala’o asaun ne’ebé presiza ba implementasaun parke sira, rezerva sira, no área protejida sira ne'ebé prevee iha parágrafu anteriór;
  7. Hala’o knaar sira seluk ne’ebé atribui ba nia kona-ba jestaun parke naturál nian; Prepara semanal, mensal, trimestral, no relatóriu anuál sira;
  8. Hala'o knaar sira seluk ne'ebé prevee iha lei ka regulamentu, no mós sira ne'ebé atribui ba nia husi superiór sira.

 

DNCFDET lidera husi diretór nasionál ida, nomeadu tuir termu rejime nian ba pozisaun jestaun no lideransa nian iha Administrasaun Públika no relata diretamente ba Diretór-Jerál Floresta nian.

Programa & Atividade Xave

  • Atividade Departartamento Turizmu Natural (DTN)
  1. Fornesimentu Agrikultura: Material Agricola ba atividade manutensaun fasilidade ekoturizmu iha Jeju Friendship Forest Area Protegida Lagua Maubara.
  2. Ajudas de Custo: Orsamentu adiamentu ;
  3.  Servisu Profesionál: Atividade halo enkontru ho autoridade Suco Vatuvou no Guguleur;
  4. Servisu Seluk:
  • Manutensaun fasilidade ekoturizmu iha Jeju Friendship Forest Area Protegida   Lagua Maubara;
  • Estabelesementu uma gajebu Centru Informasaun iha Lene Chece PNNKS;
  • Estabelementu fasilidade iha AP Monte Ramelau.

 

  • Atividade Departartamento Area Protegida e Parques (APP)
  1. Fornesimentu Agrikultura: Material Agricola produs pilar/estaka ba Area protegida Monte Ramelau no Monte Taroman hamutuk 531 unidade.
  2. Ajudas de Custo: Orsamentu Viagem local
  3. Servisu Profesionál:  
  • Konsulta publiku no survey demarkasaun baliza perimetro AP. Monte Kuri iha iha Suco Iliheu, Uma kaduak, Lacumesak Municipio Manatuto
  • Serimonia Lansamentu monta estaka AP Monte Burabu no Be’e matan Irabere
  • Serimonia lansamentu monta estaka iha AP. Lagoa Modomahut
  1. Servisu Seluk:

- Monta pall iha AP. Monte Burabo no be’e matan Irabere hamutuk 243 unidade

 

  • Atividade Departartamento Conservaçâo Flora, Fauna e Ecosistema (CFFE)
  1. Fornesimentu Agrikultura: Material Agricola ba atividade manutensaun lutu Jardim Botanico Municipio Aileu, no Arboretu Municipio Lautem.
  2. Ajudas de Custo: Orsamentu adiamentu
  3. Servisu Seluk: Manutensaun lutu iha Jardim Botanico no Arboretu

 

 

Mandatu

 

Diresaun Nacionál de Gestão das Florestas, Bacias Hidrograficas e Áreas Mangais, ne'ebé abreviadu hanesan DNGFBHAM, maka departamentu DGF nian responsavel ba implementasaun polítika, planu, no projetu sira, no mós monitoriza kumprimentu ba lei iha área dezenvolvimentu sustentável ba rekursu floresta no área sira ne'ebé asosiadu, inklui kasa, bee-moos no rekursu akuátiku sira no  iha rai-laran.

DNGFBHAM responsavel ba:

  1. Kolabora iha formulasaun polítika no estratéjia sira relasiona ho Ministériu nia responsabilidade no kompeténsia sira, partikularmente iha preparasaun ba planu jestaun floresta no rekursu bee nasionál, iha kolaborasaun ho departamentu governu relevante sira;
  2. Implementa, koordena, no avalia implementasaun floresta nian polítika, iha ámbitu estratéjia nasionál floresta nian no planu nasionál jestaun floresta nian;
  3. Kombate desflorestasaun no degradasaun floresta;
  4. Kolabora iha konseptualizasaun no definisaun ba parke florestal sira no rezerva sira no promove dezenvolvimentu lejislasaun kona-ba sira-nia jestaun iha kolaborasaun ho relevante sira servisu sira;
  5. Promove indústria agrofloresta nian;
  6. Implementa medida sira ne’ebé presiza hodi garante utilizasaun rasionál no sustentável ba rekursu bee sira, iha área responsabilidade no kompeténsia Ministériu nian;
  7. Garante, iha koordenasaun ho servisu relevante sira seluk, kualidade rekursu bee nian, iha área responsabilidade no kompeténsia Ministériu nian;
  8. Prepara no mantein manuál jestaun bacias hidrograficas ne’ebé atualizadu no manuál agrofloresta ida, iha koordenasaun ho servisu relevante sira seluk;
  9. Implementa organizasaun apropriadu ida kona-ba servisu floresta no área mangrove sira;
  10. Iha kolaborasaun ho Unidade Kuarentena no Bioseguransa:
    • Fó asisténsia no apoiu tékniku ba Unidade Kuarentena no Bioseguransa hodi avalia risku sira relasiona ho importasaun ai no produtu floresta sira seluk;
    • Apoia prosesu sertifikasaun ba esportasaun ai no produtu floresta sira seluk;
    • Estabelese vijilánsia no inspesaun, no mós implementa medida fitosanitária no saúde animál;
    • Jere área sira ho dezignasaun espesífika ne’ebé estabelese iha lejizlasaun fito sanitária no saúde animál.
  11. Autoriza, tuir lejislasaun atuál, ba aproveitamentu komersiál rekursu floresta nian, iha koordenasaun ho DNCFDET;
  12. Prepara relatóriu semanál, mensál, trimestrál, no anuál; m) Hala’o knaar sira seluk ne’ebé lei ka regulamentu prevee, no mós sira ne’ebé superiór sira fó.

 

DNGFBHAM lidera husi diretór nasionál ida, ne’ebé nomeia tuir termu husi kargu jestaun no xefia husi Administrasaun Públika no relata diretamente ba Diretór-Jerál Floresta.

 

Programa & Atividade Xave

 

  • Programa Departamento Reflorestasaun
  • Agroflorestal
  • Dezenvolve piloto agroflorestal hektare3 iha municipio Liquisa
  • Manutensaun piloto agroflorestal hektare3 iha municipiu Ermera
  • Beneficiaria komunidadeUma kain 4 no pessoal 63 maka sei beneficia

 

  • Prepara Mudas iha Viveirus  (Total ai oan 200.000 pes)
  • Centro Viveirus Permanente Maubara 60.000 pes, produs ona 12,089  pes
  • Viveirus Permanente Pato, Ratahu no Betano 50.000 pes, produs ona 33,045 pes
  • Viveirus komunitario iha municipio 9  = 90.000 pes Produs ona  70,466 pes

 

  • Reflorestasaun
  • Refloresta area kritiku hektares  4 iha Metinaro Dili
  • Manutensaun area reflorestasaun 4 iha Ainaro

 

  • Kapital Dezenvolvimento:
  • Centro Treinamento Balak: finaliza ona
  • Lutu Maubara prosesu pagamento segundu Parte prosesu proposta lao hela e hetan ona verifikasaun husi ADN

 

  • Atividade Departamento Bacias Hidrograficas
  • Estabelese check dam  unidade 40:
  • 20 unidade iha suco Dare
  • 20 unidade iha suco Manleuana
  • Estabelese viveirus iha suco Fadabloco  hodi produs ai oan
  • Kakeu 3000 pes
  • Ai fau 1000 pes
  • Sabrak/ tanjarinhas 200 pes
  • Rambutan 100 pess
  • Ai kafe 200 pess
  • Total 4500 pess
  • Estabelese rai kuak hodi produs kompos unidade 2
  • Produs kompos ou rai metan unidade rua

 

  • Departemento Area Costeiros e Mangais

1. Kuda ai para hektar 3 ho ai oan 30.000 pes  iha  Uatu-Carbau

2. Manutensaun ai para 5 hektares ho ai oan 20.000 pes iha Uatu-Carbau no Estabelese lutu ba ai parapa 3 hektares iha Uatu-Carbau

3. Sensibilizasaun ba komunidade konaba importansia husi ai parapa iha RAEOA  

 

Mandatu

 

Diresaun Nasionál ba Dezenvolvimentu Floresta Komunitária, abreviadu ho naran DNDFC, maka departamentu DGF ne’ebé responsavel ba implementasaun polítika, planu, no projetu sira, nune’e mós monitoriza kumprimentu ba lei, iha área floresta komunitária.

NDFC responsavel ba:

  1. Implementa, koordena, no avalia implementasaun polítika floresta nian, iha ámbitu estratéjia floresta komunitária nian, iha koordenasaun ho departamentu governu relevante sira;
  2. Implementa organizasaun apropriadu ida kona-ba servisu dezenvolvimentu floresta komunitária, iha koordenasaun ho departamentu governu relevante sira;
  3. Dezenvolve no mantein manuál atualizadu ida kona-ba floresta komunitária, iha koordenasaun ho servisu relevante sira seluk;
  4. Autoriza, tuir lejizlasaun vijente, ba esplorasaun komersiál ba rekursu florestal komunitáriu sira, iha koordenasaun ho órgaun no grupu komunitáriu sira ne’ebé relevante;
  5. Implementa medida sira ne’ebé presiza hodi garante utilizasaun rasionál no sustentável ba rekursu floresta komunitária sira;
  6. Harii organizasaun ka grupu sira servisu floresta komunitria nian neeb apropriadu, iha koordenasaun ho departamentu governu relevante sira;
  7. Promove no implementa kampaña sensibilizasaun entre komunidade lokál sira kona-ba nesesidade ba patrimóniu floresta komunitária, iha koordenasaun ho departamentu relevante sira governu nian;
  8. Prepara relatóriu semanál, mensál, trimestrál, no anuál;
  9. Hala’o knaar sira seluk ne’ebé prevee iha lei ka regulamentu, no mós sira ne’ebé atribui husi superiór sira.

DNDFC lidera husi diretór nasionál ida, nomeadu tuir termu sira husi Administrasaun Públika nia pozisaun jestaun no lideransa nian, no relata diretamente ba Diretór-Jerál Floresta sira.

 

Programa & Atividade Xave

Atividade DNDFC mak hanesan :

  1. Plantasaun Ahic
  2. Plantasaun  Ai-kameli no Ai-komersial iha  Zulo
  3. Plantasaun Ai-kameli Atabae
  4. Inventarizasaun Ai-Teka iha Atabae

 

Mandatu

 

Diresaun Nasionál Protesaun no Protesaun Floresta, abreviadu hanesan DNPGF, maka departamentu DGF responsavel ba implementasaun polítika sira, planu sira, no projetu sira, nune’e mós halo monitorizasaun ba kumprimentu lei iha área protesaun sustentável ba ai-laran sira no produtu floresta nian.

 

DNPGF responsavel ba:

  1. Kolabora iha formulasaun polítika, programa, padraun sira, no regulamentu sira kona-ba área protejida sira, partikularmente iha ámbitu protesaun floresta no animál fuik sira no mós estensaun floresta nian;
  2. Hasa’e koñesimentu ba komunidade sira kona-ba nesesidade atu proteje ai-laran sira;
  3. Prevene kolleita ilegál ba produtu florestál sira ka ba tesi ai ilegál, dezenvolve estratéjia sira ba objetivu ida-ne'e;
  4. Dezenvolve asaun fiskalizasaun relasiona ho kualidade produtu floresta nian no hasai korrespondente sertifikadu sira orijen nian ba objetivu esportasaun nian;
  5. Divulga informasaun relasiona ho Polítika Nasionál Floresta, lejizlasaun no regulamentu aplikavel ba públiku;
  6. Dezenvolve mekanizmu koordenasaun privilejiadu sira ho servisu protesaun sivil ba dezenvolve planu sira kona-ba inséndiu floresta nian;
  7. Planu, iha koordenasaun ho autoridade relevante sira, estratéjia asaun sira ba kontrolu inséndiu florestal sira;
  8. Estabelese mekanizmu koordenasaun ne’ebé presiza ho servisu sira ho knaar sira ne'ebé iha relasaun;
  9. Prepara semana-semana, fulan-fulan, trimestrál, no relatóriu anuál sira;
  10. Hala’o kna’ar sira seluk ne’ebé prevee iha lei ka regulamentu, nune’e mós sira ne'ebé maka atribui husi superiór sira.

 

DNPGF xefia husi diretór nasionál ida, nomeadu tuir termu sira rejime nian ba kargu jestaun no xefia sira iha Administrasaun Públika no relata diretamente ba Diretór-Jerál Floresta nian.

 

Programa & Atividade Xave

Atividade sira mak hanesan :

  1. Produs no monta kuadru avizu
  2. Formasaun ba Guarda Floresta servisu hamutuk ho PCIC iha Dili.
  3. Halo patrulhamentu rutina hodi Asegura evidensia produtos florestais no ekipamentus
  4. Halo atividade extensaun iha Munisipiu sira inklui RAEO
  5. kontrolo animal fuik protegidu
  6. kontrolo insendio iha aredor Dili Inklui munisipiu